Thursday, November 20, 2008

GUOLLÛI HÂM

By Philip Thanglienmâng, DANICS,

B.E(Civil), M.A(Linguistics , New Delhi

âhgesawn= kithoina, phûisamna zâh dínga âhnêl kilom ia. cock’s feathers tied together for rituals.
âhnêl= kithoina cienga kimang let âhlûitang ngawng a mul nêlkâi ki-ia khawm.
âitahsa= zawsa, thumopsa, thupiehsa. won-over, converted, induced.
âituom= ama leh ama dân a hûi tuom, kineisah tuom, kisahtheipi. be proud of sth or sb,
possessive of sth or sb
ângkhuol= ama leh ama maimai kingaituo, huoiham, siemmaw, chîpsie. selfish, self-centered.
ângki= pasal puontul, long gown worn by male .
awi-âm= a hihi banga omsah, thunun sawm lou, a deidan a omsah. let free, refrain from controlling.
bâibom= veisie, zawngkhâl, dammaw mama. unhealthy, sickly.
bâng= khâi, siem bâng, sawl bâng, sawl khâi. suspend twigs or loom, placed leaves.
bângkuo= innkuon, innsung. family, household.
bawmta= zum leh dai sêl cienga lawm leh guol. convenient friend in times of attack, shame etc.
behieng kum= Kum thum kizawn. 3(three) continuous years.
bilsih= pâubawl, sielsih. press, pressurize, force.
bilvu= thuhil, sam, phawh. admonish, advise, sermon.
bilvusa= thuhilsa, sapsa, phawsa. admonished, advised, sermoned.
bîng= hawm, kuom, thawl, thûl. valley, bottle.
bòudawn= lungthahtah a dawng, kheldawn. reply with anger or protest.
bòuhâm= lungthah hâm, khelhâm, thangpai hâm. speak with conceit or pride or anger.
bòulên= lungthah pum a gamtâng, thangpai tâi/pawt. run away with anger or protest.
bóutóu= kithununzoulou, kithupisah mama, thumanglou. disobedient, conceited.
buhsi= puhsi, thakhat a puâ, zâu sêngsêng man ahiei khat zieha hlalam puâ. collapse out of fright or fear, suffer
a stroke, become unsconsciousness.
bûitohol= bingphût, naw chitaha naw, om ngimlou a phû. press hard, insist much, pursue vigorously.
chilgil= houpihâ, biehhâ, thukhel.
chîm= sieng kilkel, siengthou mama. clear, crystal clear, pure.
dawihawi= enkhie, sim et. test.
dawiphâi= Kithoi cienga kizang mîmtang leh tángtang kigawl/kisie.
dawnkâi= guo tâng a kisiem zozu kitâtna vanzah, zu dawnna kâi. wine siphon made of bamboo.
dêu= phamawsa, phawh, tongkha. affected.
dêulou= nahsahlou, phamawsalou, phawhlou, bangma chilou, sukhalou, tongkhalou. unaffected.
dóng= awh, bing, kham. blocked, obstructed, no way to go, hindered.
dónghâm= chimaw man a hâm, pandân theita lou a hâm. talk out of frustration or helplessness.
dónghu= chimaw mama cienga panpina, dongman a hu. urgent or emergency help.
dóngtat= chimaw mama man a gamta, dongman a bawl. do or act out of urgency or helplessness.
duoldâp= kitupla, taimalou, dumdal, thase mama. sluggard, slot, laggard, very lethargic, lifeless.
gá= i pu i pate annêh chikhat a gâ ahileh; zawngta tobang ahia, huon sunga bê banga zâm. an edible gá=creeping plant which look like a giant beanstalk.
gàm= nei leh lam, gou. wealth, riches, property.
gám= si sieng, khangmang, mangthang. extinct, die out.
gàmluo= innsung khat khangman cienga tua a neisa leh gouteng uh a kinâipi pen pa khat in a luo khu gàmluo
kici ahi, Zo tawndân in numei in gàmluo thei lou hi. heir, successor, inheritance.
gampidawi= dawi chi khat min ahi. Tam dawi in mi a mat ciengin gampidawi kithoina kibawl let hi. A kind of
evil spirit inhabiting the wild forests.
gap= khin tunga kidaw gap sâng lienzaw vanzahte kikoina. a bigger suspended platform above the khin
gap=‘a small bamboo platform’over the fire-hearth.
gatang sim= pilvangtah a sim, gên sieng, sût sieng. count carefully, tell in details, tell fully..
gâú= pu leh pa huvâng, pupa vâng, pupa hu, gim, vâng, hu. even death ancestors’ were believed to forefathers’
influence or power
gâú=possess power to influence over the living relatives in a bad ways or good ways and so gâú means
gâúkòu= pupa vâng hoilou tung heh chia mi khat hâmsiet.
gâúsap= samsie, hâmsiet. curse with forefathers’ power.
gâútáng= phung khat sunga tanu a kisim maimaite(nadânte).
gòi= gul. yearn for, long for, desire much.
gul= deigaw mama. yearn for.
gûnkhâu= nidanglâia gûnpi gâlkâina huolkhâu, siluong khîna huolkhâu. rope used for crossing a river.
guntu= kukal, sêmhât, tonghât, pang tinten. diligent, hardworking, industrious, perservering.
hâi= innsung. family, lineage.
hâikêh= dipper used for drinking soup and water.
hâikêh= nidanglâia i pu ipate uh na zah ûm kiphalhah mê hawpna leh tui dawnna hâi. split gourd
hâikhê= nâh kâ sêngsêng zieh a nâthei dihdihta lou. breathlessness due to much weeping.
hâinet= under one lineage or family.
hâm= sawm, tangvâlte giekhawna inn gol. youth dormitory.
hândâl= siluong kivûina tunga singzawl kihlung khu hândâl kici ahi.
hândâlni= siluong kivûizaw a zîngni in, a kuo tung a kipuo a, salute, diellâpte leh âhgesawn tâna díngin hândâlni=hântung/kuotung pen hânkhuom in a ki-îm hi, tuami ni khu hândâlni a kici hi.
hânla= samat, gâlmat leh lawchinna nga cienga kisa la kikawikai khat ahi.
hânzu= hân toute kisum zu khu hânzu kici ahi.
hiengbi= bu kung gâi pan, a vûi kuon khu hiengbi kici ahi.
hiengkawm= sûllê, mouthasa khat in a nualam a va phâh masahna. first visit of bride to parental home.
innbul loubul nei= innkuon kiningching, innsung hâusa, hâu, kiching. prosperous, wealthy, rich.
innbul= inndet, innkuon kiningching, innsung hâusa. prosperous household, wealthy family.
innpite= innsung mite, Sukte hâusate. relatives, Sukte rulers.
innsiensuona= inn kilamtha siensuona, si leh man nua cienga innsung kisiensuona hunzah. Purification rite of
new house, purification rite performed after misfortune like death or disease.
kânggâl= singtâng Zolei hâlzaw a zîngni khu kânggâl kici ahi.
kângkhân= dawtam chikhat ahi. a kind of platform.
khângdaw= Pheisam biehna dínga innsia bâng zui a tâudaw khu khângdaw kici ahi.
khê-et= tuom et, deisahloutah a en, simmawtah a en. look with slant, side track, look with disdain.
kheisan= singnâi san zât khat ahi. a kind of red latex used for colouring.
khêlê= hunzah nop, guolnop ahisihleh pawi khat a zíngni tan a kizah ciengin ‘khêlê’ kici ahi.
khêlêni= hunzah nop, guolnop zah ahisihleh pawi zah a zíngni khu ‘khêlêni’ kici ahi.
khiengkhaw= kâu in mi a mat cienga kithoina ci khat ahi.
khiengsing= sing tah mama chikhat ahi. a kind of hardwood tree found in Chin Hills.
khingvil= zîngmawng a zu khua nua dawn khu khingvil kici ahi. drink the diluted wine in the morning.
khòungawn= si, shi. die, meet death.
khuâ= zu pen tui kileilei in a’ng kidawn sawt chiengin a tam a, a khuâ suoh hi,tuitalou. tasteless, spent.
khuoi salom= deidei na mun kilâh, dei bangtah a ki-ângkhuol, kideibawl. do as one likes, choose the best part.
ki-ângtang= kineisah, ki-intêhsah, kisunglutsah, kipou.
kidawilam= natna vei loupi natna vei a ki-ummaw.
kiellap= a tûlmaw lâitah a nêhthei leh zahthei a om. convenient, coming at appropriate time.
kigûllûh= kidapkup, kidaphou, kigûhhou. conspire, discuss secretly.
kikêlgop= lungsim kipetuo lou a kigop maimai. befriend superficially.
kikêlkî= kilebul, kimillou, kituohmaw, kituohlou. opposite, disagree, disunited.
ki-ûigop= hun tomkâl dínga kigop sawt kipawl tuon lou. short term friendship.
ki-ûihup= thudih thutah sûi masa loupia be leh phung, sanggam unau, kinâipi hina chia kipanpi khu ki-ûihup kichi ahi. give unstingting and full support to near relatives without going into merits of the case.
ki-ûimut= kimu ngim lou, kimuttui lou. half asleep, sleeplessness.
kosa= kawsa, a sipa a sinu vâihlâhna dínga sa kigou khu kosa/kawsa kici ahi. funeral animal.
kûlmût= khanglûi pien, guollûi thu leh la khuol, hâpan, tahpan. orthodox, fanatic, fundamental.
kumzawn= damlou a lupna tunga lum den a kum ngâh a om. remain sick all throughout the year.
kunglam= nêh nei lou, kiel zieha bu min masa lou a, nê.
kunta= innkuon tam, innsung mi tam khu innsung kunta kici ahi. a large family of say 9-15 members.
kûnvûi= nâusên khat a si ciengin a kikosa sih a, hlânmuol ah, a kivûi ngai sih a, hawhkûn ahilouleh innmâi a
kivûi khu kûnvûi kichi ahi.
lâitat= si dínga kisa, si kuon a kipumpêh, be in agony of death, point of dying, struggle at deathbed.
lâitâzu= mi si kuon a zu kisum khu lâitâzu kichi ahi. deathbed wine.
langpan= langkhat lam a pang, lepan. oppose.
lóm= huom sieng, la sieng. grasp all, collect or gather in lumsum.
lòu= thuòhlaw, tuoh, ngâ. meet sth such as death or misfortune.
lukhat= thakhat. one, same.
Lungzai=Lungzei, pupate bieh Pasien chikhat, Pasien panpitu. one of the high Gods of Zo forefathers.
Lungzei=Lungzai.
mitchîm= mitpil. sharp eye, clear vision.
mitmiel= mitpillou. blurred vision.
mulmâm= suohta, kichithei, suhkhâhlou, thamkhâhlou. safe, secure, untouched.
mulman= gamvâhpa in sa a thâ zou cienga a kûnga tung masapên khu mulman kici ahi. Ama’n satan tuom a nei
a, a nâhgu nei kawnggu tuom mulmat sa ahi.
muolbawl= sisate muolsuong daw bawl. ceremony of erection of monument.
muolsuo= tângtungsah, zou, saman sathat pa khat in khomuol kihilna a thâu a kap leh hânla sah. succeed, win,
gunshot accompanied with song of bravery at village monument.
muolsuong= sisate theizingna muol tunga suong sâu kidaw. monument, memorial stone.
nâwituitâna= nâutum. youngest offspring.
pâl-âm= lênlâi hlengla. long for youth.
pallâh= bu min kung khatkhat a la. take hill paddy as it ripens.
pangpa= zâuthawng, kingamla, kimuongla, thawmhâu. insecure, fearful.
Pansiani= ton ahilouleh khodou pawi kipatni. first day of Zo festival.
pel= bel, zíngthou bai. rise early in the morning.
phûi= dawithu, dawila, kithoina thusimte. incantations, charms, spells.
phûi= saphûi, be leh phung maimai nêhthei sasin salung tuituohteng. best part of meat; clan meat.
phûisam= phûithu, dawithu, kithoina thusim gên. recite incantations, spells etc.
phungsa= be leh phung sa. clan meat.
pigên= gên thupi, gên uong. stresss the importance of sth, tell emphatically, emphasize.
puâ= kiel chienga nêh díng neiloute’n bu leh bâl a hieng a sante kûngah, kho dang a a va sûi uh khu puâ kichi
puâ= ahi.
puâsûi= kiel chienga puâ ngên a, vâh kawikawi khu puâsûi kichi ahi. search for food in times of famine.
puhsi= buhshi, buhsi en in.see buhsi.
pumman= siâkhêngpa siâkhênman kum siel a bu leh bâl, kidong khu pumman kichi ahi. blacksmith’s tax.
Pusa pasa= sakhuo, pupate na bieh uh pupate hlagâu. ancestors spirit.
pusuoh= êhtha, dâilêng. go for nature’s call, go to toilet.
puzu= tute in pute zâtâtna etsahna zusup khu puzu kichi ahi.
sabengsîn= mou tunsa kipuoh cienga sakawng sînna puondum khu sabengsîn ahi. shawl used for covering the
bride’s meat.
sakhibê= be gimngam maimai te khu sakhibê kichi ahi. namesake clan.
sawm= hâm. ngâhnu leh tangvâlte giekhawmna inn gol. youth dormitory.
sêu= bu leh bâl koina leh têna chîng a kiphan vanzah. closed basket used for storing or carrying food.
si-an= shi-ann, misi biehna ann. food for propiation of the dead.
si-ansie=shi-annsie, hântung, inn kîm lah a, misi nêh dínga kikoi bu leh mê. dead person’s food.
sie= sâp,man, tângsêu. tax, impose.
siemângg= sie pelou kho sung upate. village elders who do not give tax.
siempu ann= siempu in mi a thoi cienga ama nêh díng ann. priest’s food.
sî-et= en sawi, sawi et, huphul sim a en. look with slant, look down upon, look with disregard.
sietvat= vângsietna tuoh va ve, sietve. console, condole, give moral support and comfort.
sihui= sigui. blood vessels.
simsiel= chinteng, zousie. every, each.
sîpan= pangtahtah lou, hlêm pan. namesake support.
sûi= pêh, bawlung sûi. kick, strike with foot.
sûi= zong, hawl. search, find.
sûllê= hiengkawm, mouthasa khat in a nualam a va phâh masahna. first visit of bride to parental home.
tawl= lawl, gawl. throat.
zâwng= pokhawm, poton, sêmkhawm, tongton. carry or work together, work in tandem.
zukhuâ= zu tam, zu hlum nawnta khu zukhuâ kici ahi. tasteless wine, spent wine, diluted wine.zutung= zubêl sâu a zu kibil khu zutung kici ahi. tall wine-pot.

No comments: