Showing posts with label Zo Culture. Show all posts
Showing posts with label Zo Culture. Show all posts

Friday, August 20, 2010

Some thoughts on Zo Culture, Customs and Language

By P. Kham Do Nang in his unpublished B.R.E Thesis; Upto date history of Zo tribes March,1994 (Zo ngaina leh tuonthu khangthu); Yangon, Myanmar(Burma).
We all know that our nationality would remain and exist only as long as we preserve our cultures and customs. But nowadays we can simply say that some of our sons and daughters ignored our own cultures and customs., and are ashamed of it because of being Zo tribes. Some cannot speak our mother tongue(Zo/Zou language). They even avoid and shun from observing and abiding their own cultures and customs. Some even substituted other national names instead of their traditional names. Some modernize their personal name which their parents named them at their birth. Some even look down and curse their own tribe of Zo people. These are the great mistakes and faults of their parents or guardians, who carelessly allowed them to ignore and terminate their precious culture and customs from the very beginning of their childhood.(Page 330
).
Donot let your whole family speak other dialect except our mother tongue(read: Zo) especially in your residence and its compound. Never forget to give first priority to your nationality, culture, custom, mother tongue and God. Keep your nationality by preserving your valuable cultures and customs which are as precious a silver and gold, that your almighty God purposely and especially provide for you from the beginning of the creation of the world.(Ibid.Page 332)
Actually, words that are used in Zo songs are common language which are widely used by Zomi of Tedim and Ton Zaang townships. In fact, some Zo traditional songs have been used in Christian songs. To be in line with the present situation as well as for the preservation of Zo traditinal songs and cultures, the Zo Christians should consider the used of Zo traditional songs in praising God. Since, Zo traditional songs are as precious as silver and gold, it is our task to maintain and preserve such a valuable merit handed down from generations to generations. (Ibid.Page 333)
The original tongue of the Zote might be Hâidawi dialect. As the Israelites retained the Hebrew language so also if we are going to retain our real mother tongue, we must speak Hâidawi dialect, for it was the first and lingua Franca of the Zote descendants. Similarly, if anyone among the Zote descendants would like to print any book or Bible, he would use the Hâidawi dialect words, not because of its fitness but only for it originality. I believe we all agree to give first priority to Haidawi dialect as our Zote- original mother tongue.(Ibid.Page 442).

Tuesday, February 19, 2008

ZO TAWNDÂN A SAHOU SEMDÂN


(1) Zo tawndân a sahou semdân mun ni(zâtni) in a kikhen hi.
Khatna ahileh; innlamsuisa,sielkhupsa,nâu âisa
2) Anina ahileh; Tunsa ahi.
(i) Mun ni ci na khu a tunga innlamsuisa,sielkhupsa,nâu âisa citeng khu a semdân a kibang hi.
(ii) Tunsa(Mousa) pen a semdân a tuom hi.Tunsa semna ah,salem,salukhu a kilem hi.
(3) Sahou pen a kigawm in 8(giet) a pha hi.
(4) Tunsa thâ ciengin salem kiciteng khu ; a ngawng viel tunkhat,a cing a zin a salukhu kic khu toh,a nâh leh a phua kikâl a(V) bang khu,a ziet lam leh a veilam a toh,a gawm in salem a kici hi.
(5) Salem kici khu gamlapi a pansa hing kuonte mê in a kihuonpi hi.
(6) Ei Zo Sielmawng a hing kuon,Dênhla a hing kuon,Khuongtal a hing kuonte zosie tunsa semdân a kibang hi.
Sahou minte
A lutang
A khanei
A lieng gêl(a ziet a vei)
A nâh khat(a gu sim in 5)
A ngum
A mal gêl.
A lieng khat leh a mal toh giet(8) ahi.
Sagaw kimandân
Innlamsuisa
(7) Innlamsuisa pen sahou tunna I hileh I pâithei( I hlângthei) hi.cina khu,Tanu moutha pante sa I tha nâis ih leh ,innlamsuisa a pieh sawnthei ahi. Sahou mute I hileh nâu âisa leh âitah sa khu a cidân a ki bang hi.
Nâu âisa(âitah sa)
(8) I tanu khat a moutha a ta ang nei ciengin aitahsa ci khu numei nu nuate’n a pie hi. I tanu sa I pieh te’n a nuapa a pupa khu sum Rs.1000(tûlkhat) a pie hi. Tam khu kinoupuohna a hi. I pu I pate’n a kipuoh khu puon kul ngentang a kipuoh I hisih leh lungsim in zong a kipuo cina khu ahi.
Bilvusa tungthu
(9) Bilvu sa ci khu I tu I ta khat mouthana a ta ang nei ciengin a min a kiphuo, a nuate a kitap leh a min pupa amin punu’n a tu bilvuna’n a pieh nuom bangbang a pethei hi. A tute’n bilvu(na) a dangdang apethei nai sih hi.
Upa in naupa a vanpiehna
(10) Upa’n naupa innmun lougam a pieh leh naupa’n sahou khat in mâisí kici khu upa a pedîng hi.
Upa leh naupa innmun lougam kipieh kal a,kihauna kisietna a nei uh leh mâisí pieh nâilou ahileh apepa upa(tazawpa’n) a piehsa van lougam inn mun a nualâhpi thei hi.
Nauzawpa’n mâisí a sahou a pieh man leh tazawpa’n(upa’n) a van piehsa a nualâh thei nawnsih dîng hi.
Tanu Tu kicina
(11) Tanu tuta kici khu I unu I naunu I tanute khu tuta kici ahi.
Nopni dâni’n nute’n pute(a nuate) inn ah panmun a lahi.Dâni’n shi a uop u’a,kuo zong a nute pasalte’n a tou uhhi.
Tanu pasalte tute’n a pute natoh silbawl a hu u’a tuami khu tu in tusawn a nei kici ahi.
Pute a tu inn a haw ciengleh
(12) A pu atu inn a a haw ciengleh a tu in a pu zu a sum dîng hi.A tupa a tunu pu inn a a haw leh a pu in, a tu khu sa a gaw dîng hi. Tuami khu tanu nuakawm a kici hi.
(13) Zaw leh Bê kimandân
Tânglâi in zaw leh bê mandân thusie thupha a op leh patong in a kisawl hi. Tualeh,mou hlâhna ah thu sungin a kimang hi.
(14) Inn lam ciengleh
Inn lam dîngpa’n tu kum in inn lam dîng ka hi ziehin zutung(zozu) a kiging pha mama hi. Tualeh,a zaw a bêpa’n zong khâuvaw lien mama khat tuoh in a ging hi.
(15) Inn lam dîngpa’n sa inn lam sa zong nâhpitahin a khol a,voh bang tûhnga bang zong a khawi hi. Inn lam ni’n inn neipa’n sungzu(pulamte cina hi) a tât a(zu min ni in a kikhen hi); (i)Sungzu leh (ii)Tângzu a kici hi.
Sungzu pen tângzu sângin a tûizaw deu a,a cia deu hi. Ahivangin,a min nei deu a,kibawl ahi.Inn kilam a,a zawna ah innkhumte a tuom ah inn tungah ann leh zu a tuom in ( atuon in) a kinesah a,a kidawnsah hi.
(16) Inn lam ni a zu leh sa peidân
A tunga kigên bangin sungzu leh tângzu lâhdân. Sungzu pen inn neipa zawpa in a lâh a,tângzu pen inn neipa bêpa’n a lâh hi.
Inn lam ni in tapzâng(tap) a kiluoh a tute’n tap a luoh hi. A mawpotu pen tutazaw ahi. Inn lam zaw in tap luo zu zong khâpkuo khat,a tuom in a kikoi a,tuta tazaw in a lâh hi.
(17) Inn lam zaw cienga na sepdân leh a pata nasepdân
Inn lam kipatin zawpa’n bihla a khâi hi. Bihla ci pen mâi lang leh sia langah a kikhâi hi.Bî a taltal in kikân(ia) hi. Tuami khu inn neipa leh a zawpa bangkhat zieh a kihâu a kibal na a op khâh leh, zawpa leh inn neipa akihlasiet khâh leh thutam tuhna in zaw leh bihla heu e a kici hi.
(18) Zu lâhdân
Sungzu kilâh in apatna ah inn neipa zaw leh bê gêl in sielki lienpen dimtuoh in a kisawpieh a,a khawng nukhia pen a kidim gêl hi. Ahisihleh,khâpkuo sungah a nuasun thei hi. Tuazou ciengin sungte(pute) lah a a tâpen ah a kipan hi. Mi ni a kimâituo a,a kidem gêl hi.
(19) Tângzu zong tua bangin a tâzaw langah mi ni a kidemsah hi. A kilah hi.
Inn lam ni a,pute tawi dîng
(20) Pute’n âh khat ciet,aminsa in a tawi a inn lamte a pie a,tuami pen inn lampa zaw leh bê te zinu te’n sêu ah bû a khol a,âh pen a tuom in a khol a,tapkuong sungah a koi hi.
Tua pute hing tawi bu leh âhsa pen inn neipa tute zousie’n a kinesah hi. Tuaziehin,No.12 na kigiel bangin tute pu inn a haw leh sa a kinesah khu ahi. Ki-îtna lien mama hi. Lâi Siengthou Korinth; 13:1 apatin en lei tuami toh kituoh ahi. Îtna silpieh lienpen ahi.
Inn kilamzou a zîngni a omdân
(21) Inn lam ni in inn neipa’n voh ahisihleh ûi a that hi. Tuani in a zaw leh a bêpa tel in a tute zousie toh,tua inn tha lam in tua mun ah na a kisêm hi. Tuani in inn tha ah,zawpa’n bihla a sah langah a hlang langah tangtahin,a tan dîng hi. Bêpa’n tute nasep zousie a enkol dîng hi. Tutâzawpa lamkaina in tute a kimkhat a hat lang. Phungdou(singkehna) gamlah ah a puo uhhi. Tuami pen sumpha leh bihlâppha kikâl ah a kicieng dîng a, hawh lam kitawna leisâi zousie sumpha dipna’n a kinei dîng hi. Zo te adîngin sumpha pen na poimaw mama khat na hihi. Tua sungah sum a kikoi a,numeite’n tuanah,annêh a su uhhi. Sum koina ahiziehin in sumpha a kici hi.
Inn lam ni a tute opdân dîng
(22) Inn lam ni in tutate’n zubêl tungkhat ciet a tawi a,tua zutung pen inn lamzu a kici hi. Adiehin,a kitung nêh hi. Zu lâh pen tuta tâzawpa’n a lâh hi. Zu lâhdân zong a om hi.

Author: Pu. Kamchinkhup Tungdim,Sugnu Lamhang village,Manipur India